02 ءساۋىر، 2019

Qazaqtyń sheshendik sózderi

144 رەت كورسەتىلدى

Sóz qadirin، til qudiretin jete uqqan ulylar­dan qalǵan bir qundylyǵymyz – sheshen­dik sózder. «Tilde býyn joq» dep jatady. Býynsyz tilden shyqqan sóz jaqsy bolsa janyn­dy jadyratady، ársiz، nársiz، «tıse terek­ke، tımese butaqqa» degendeı، ala-shubar kelse janyńa jara، aryńa daq túsedi.

«Shirigen aýyzdan، irigen sóz shyǵady» degen támsil burynǵydan qalsa، «Taza minsiz asyl tas، sý túbinde jatady. Taza minsiz asyl sóz، oı túbinde jatady»، dep Asan qaıǵy qapysyz aıtsa، Murat Móńkeuly: «Jaqsy sóz kem emes، alýa، sheker، bal sýdan. Jamannyń sózi kem emes، adam tatpas zár sýdan»، Buqar jyraý: «Sóz uǵarlyq er bolsa، aıtylmas shyn sóz bolmaıdy»، deıdi. Kórdińiz be، jaqsylar aıtqan taǵylymǵa zeıin qoısań، alar sabaq ta، ónege de az emes.


Osy jerde myna bir baılamymyzdy aıta ketsek deımiz. Babalardan jalǵasqan úlginiń altyn arqaýy ótken ǵasyrda setineı qoıǵan joq. Tili marjandaı atalaryn kórgender sony ustap qalýǵa umtyldy. Olardyń urpaǵy az-kem ala shu­bar­lyqqa uryndy، odan keıingilerdiń kóbi، ási­rese qalaly jerdegiler shań qaba bastady. Da­na­lar jolymen saralap sóıleýge den qoıa bermedi olar. Sýdaı sapyrǵannyń bári sóz dep uqty. 


Myna bir oqıǵa oıǵa oralyp otyr. Omby óńirine is-saparmen barǵanda bıznespen aınalysatyn aýqatty qandasymyzben oı bóliskende، ol: «Meniń atam júz paıyz qazaqsha sóıleıtin edi. Ákem elý paıyz، men jetpis bes paıyz qazaq tilin bilsem، meniń balalarym júz paıyz tilden maqurym»، dedi. 


Sol sekildi til qunaryn tereń bilý tirligin osy kúnnen bastap oılastyrmasaq، sóz qadirin baǵamdaý qalyp، qalaı bolsa solaı shúldirleı berý beleń alyp ketýi kádik. 


Qazirdiń ózinde ult tilin óz dárejesinde tolyq ári taza biletinder úshtiń biri، tipti bestiń biri bolyp bara jatqan sekildi. Keýdelep emes، asyl qazynamyzdy sýyrtpaqtan jip sýyrǵandaı، qumnan altyn qaqqandaı etip aıtatyndardy tili taza eken deıtin kúnge jetip qaldyq. 


Ótken ǵasyrdaǵy qalamgerlerdiń kitabyn oqyp otyr­ǵanda sózden saraı turǵyzǵanyna kóz jet­kizesiń. Sheshendik ónerdiń nebir syr men sıpaty aıqyn kórinip turady. Oǵan Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» tragedıasyndaǵy: «Tunyǵym laı boldy، qýǵynshym qumaı boldy، qu­tylar qaıran joq، sor qamar syńaı boldy»، dep Abyz kúıinse، «Seniń elińniń syny­na tolyp، qyzyn alaıyn dep júrgenim joq... El-jurtty shubyrttyń. Aırandaı aptap، kúbideı pisip ju­́rgenińde aı der aja، qoı der qoja bolǵan joq»، dep Espembet silkinedi. «Sapty aıaqqa as quıyp، sabynan qaraýyl qaraıtynǵa men bılik aıtpaımyn»، degen Kóbeı tepsinedi. Bul sheshendiktiń aıqyn dáleli emes ne?! Keshegi Ábish Kekilbaıuly da sol qalyptaǵy tili jaýھar، sózi zerdeı، zerdesi zerek، qanatty qalamger edi ǵoı.


Qazaqtyń irgesin berik ustaǵan han men batyr، arly abyz، ádil bı، sheshen ekeni málim. Olardyń úni de Dáýit paıǵambardikindeı sańqyldap turatyn bolǵan. Dáýit paıǵambar ýaǵyz aıtqanda adamdy qoıyp jan-janýar uıyp tyńdaǵan degen sóz bar. 


Qarany uıytyp، handy raıynan qaıtarǵan sheshenderdiń dara sózderi búgingideı til máselesi túıtkilge aınalǵan tusta، qaıta jańǵyryp urpaq sanasyna sáýle túsirse، qandaı ǵanıbet bolar edi. Olar babalarymyzdyń til tazalyǵyn qalaı saqtaǵanyn، sózdi ornymen qoldanyp، tıisti jerinde sózge toqtaǵanyn، kósemdikpen qıyn túıindi sheship، aǵaıyn arasyndaǵy daý-damaıdy búkpesiz ashyp aıtyp، qıanat pen qıańqylyqty sheberlikpen shegendegenin keıingige jetkizip otyrsaq، sóıtip، tili shubarlardy tiksindirsek، al ár jastyń kókeıine qondyrsaq، qane!


Tipti Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda «...biz aıtqaly otyrǵan zor mádenı jetistikter shoǵyry dalamyzǵa syrttan kelgen joq، kerisinshe، kópshiligi osy keń-baıtaq ólkede paıda bolyp، sodan keıin Batys pen Shyǵysqa، Kúngeı men Teriskeıge taraldy»، dep keletin qaǵıda aıasynda sheshendik ónerge، onyń ishinde aıtýly abyzdar men aqylmandardyń، danagóılerdiń sózderine jete mán berip، bul da ulttyq qundylyq ekenin ár qazaq sanasynda jańǵyrtsa utylmaıdy. 


Tildiń qudiretin tanyp، sózdiń maǵynasyn uǵady. Ondaı qadam bastar bolsaq، ony kezeńdik eske alý demeı kúndelikti tirligimizge arqaý etip، ózimiz de uǵyp، ul-qyzdarymyzdyń kókeıine quıyp otyrsaq Máńgilik eldiń máńgilik murasy jańǵyryp qana qoımaı، jańa qyrynan tanylyp، tolqyn-tolqyn zerdeli urpaq tolyqtyra túser edi. Ásirese، aıtys báıgesine qatysyp júrgen jas qyrandardyń ishinde sheshendik sózdiń túbine úńilgender baıqala bastady. Bul da úmit otyn úrleıdi. Oǵan qosa aramyzda júrgen، sóz ustaǵan sanaýly sańlaqtarymyzdy da baǵalap، úlgisin úkilesek olarǵa qulaq túretinder az bolmas edi. Mundaı qadam keleshekte sheshendik ónerdi pir tutqan izbasarlardyń shyǵýyna، sýyp bara jatqan sheshendik dástúrdi jalǵastyrýǵa jol asharyna ımanymyz kámil.

سوڭعى جاڭالىقتار

ۇقساس جاڭالىقتار